Ainult unetundidest tunnen puudust

Mõtlesin, et ütlen paar lauset inimeste kohta, kellega elan.

Kõik oleme erinevatest riikidest: niisiis on siin lisaks minule Simona Itaaliast, Agnieszka Poolast, Bülent Türgist, Laura Prantsusmaalt ja Anastasiia Ukrainast.

Minu toanaaber on siis itaallanna, vahel päris kangekaelne oma söögi-joogi asjadega. Kohvi pole ta siin kordagi suutnud juua, sest see kohv on täielik jama tema jaoks, ütleb, et see näeb välja nagu tee, tal ikka kanget espressot vaja. Esimesel päeval siis küsis, kas meil normaalset kohvimasinat polegi või. :D Siin on see täiesti tavaline kohvimasin, mida Eestis ka kasutatakse, isegi mitte presskann lahustuva kohvi jaoks, aga see oli ikka vale. Siin Saksamaal ei pidavat seda vajalikku masinat müüdama, seega helistas ta vanematele ja nad panevad nüüd paki teele õige itaalia kohvimasina ja kohviga. Naljakas. :D Me nüüd igatahes kõik ootame seda imemasinat ja imekohvi. Aga eile tegi ta nagu üks õige itaallane pastat ja salatit meile.

                                                                       It's pasta time!

Üldse teeme iga päev plaani, et kes millal süüa teeb. Täna olin siis mina nõus tegema ja kui tavaliselt teeme omavahel kuuele inimesele, siis täna tuli välja, et õhtul tuleb René oma tüdrukuga ja siis ilmus siia veel 2 noort tegelast. Lisaks tulid veel 2 vabatahtlikku, kes siin juba olnud on, kuid teises linnas elavad, ka külla, nii et pidin 11 inimesele süüa tegema. Ja prantslanna tegi mitu portsu pannkooke, mida sõime tema hea prantsuse karamellikreemiga. Tänane õhtu oli selline welcome party meile. Sõime-jõime ja tutvutstasime üksteisele oma riike. Jeee, inimesed tahavad nüüd Eestisse ka tulla! :) Ja ma tõesti arvasin, et kõik vabatahtlikud on megakorralikud ja elu on siin väga rahulikult korraldatud, aganoh, täna tuldi juba kasti õllega tutvumispeole.

Tugev Hispaania naine Köstrisseriga

Welcome party!!!

Minu lemmikud on poolatar ja ukrainlanna. Huumorisoon neil ikka peaaegu nagu eestlastel, nii et nendega saab  nalja + nad on samasugused hullud reisihuvilised, nii et meil igasugu plaane juba. :) Ukrainlanna oli nii õnnelik, et ma ainsana talle õigesti Nastja öelda oskan.

Türklane on ikka mingi söögitegija, täna tuli ka oma türgi maitseainetega lagedale ja aitas mul vajalikke valida, meil siin muid maitseaineid muidu polegi peale soola-pipra, aga tal oli igasugu huvitavaid. Muidu lihtsalt muigab kogu aeg kaasa, vist ka keelebarjääri pärast ei räägi nii palju.

Avastasin, et ma kõige noorem siin,  no pole võimalik! Okei, itaallanna on ka 19, kuid siiski vanem. Kui sain teada, et poolatar ja prantslanna 26 on, olin küll üllatunud, sest nad näevad ikka nooremad välja minu jaoks. Ukrainlanna on 23 ja türklane 27. Aga mingit vanusevahet kõigi nende seltskonnas küll tunda pole. :)

Elame siis Bad Sulzas küll kuuekesi koos, aga tube jagatakse kahekesi, nii et päris laagrielu siin ei ole. Toad väga korralikud ja vaade on nunnu.

Vaade meie aknast

Need 2 varasemat vabatahtlikku, kes külla tulid, on ka niiiii lahedad mõlemad! Üks on türklanna, teine hispaanlanna. Hispaanlanna jääb meiega siia kuni aprilli lõpuni, türklanna on siin juba 7 kuud olnud ja lahkub pühapäeval. Lufthansaga muidugi, aga loodame, et jõuab ilusti, sest konkreetne streik peaks kestma reedest laupäevani. Aga ta on niii äge, temalt saime teada, et EVS ei ole mingi kuiv töörügamine, vaid vabadel päevadel mindi ikka vabatahtlikega reisima ka ja isegi Saksamaast väljapoole ja suht odavalt, nii et võimalusi on palju! Lastega töötamine pidi ka väga tore olema. :) Täna saime väikese tutvustuse Montessori pedagoogika kohta. Põhiline on see, et lapsed peavad kasvama iseseisvaks, seega ka väikesest peale kõike ise tegema. Kasvataja roll on lihtsalt vaadata ja natuke juhendada, aga appi tormata ei tohi, peab lihtsalt ootama, kuni laps ise oma tegevusega hakkama saab. Mina olen küll harjunud ikka väikseid lapsi kantseldama, kallistama, sülle võtma, aga siin vist selline asi ei toimi. Montessori, kes selle pedagoogika välja töötas, ütles, et lastele tuleb lihtsalt anda aega ja küll nad siis ise hakkama saavad ja on sellevõrra kogu elu iseseisvamad. Aga lapsed on ikka nagu lapsed, ainult et palju intelligentsemad, nagu kuulnud olen, oskavad väga palju asju ise korralikult ära teha.

Täna muidu hommikul läksime Apoldasse end sisse kirjutama jne ja kõigil läksid kõhud tühjaks, seega proovisime ikka õige saksa Bratwurst'i ära, mis on megapikk vorst üliväikese saiaga. Natuke ebaloogiline. Aganoh, muidu oleks lihtsalt hot dog vist, kui mõõtmed õiged oleks. Okeiiiii, sakslaste rõõmustuseks, oli jah natuke teise maitsega see vorst ikka. :D aaa, ja täiesti ise tellisin saksa keeles ja vestlesin teenindajaga, no hakkab tulema, ma ütlen!

                                                      Die Bratwurst mit Brötchen und Ketchup

Kui olime vajalikud asjaajamised linnas ära teinud, avastasime, et täpselt 5 min tagasi läks rong ära. Jäime siis uut ootama ja tahtsime ajaga midagi kasulikku teha, nii et külastasime Glockenmuseum'it Apoldas. Siin oli kunagi tasemel kellatehas, mis valmistas selliseid suuri kellasid kirikutele jne. Ühes kohas olid kellad ja seal juures sildid, kus riigis see olnud on. Eestit kahjuks ei leidnud, aga vähemalt Finland, Helsinkki oli. Quite close. :) 

Homme kolime ümber õigesse koju! Muide, nägime täna juba tee sinnani ära ka ja astusime korraks sisse, täitsa korralik oli.