Apoldaer 125 ja esimene pampersivahetus

See oli päris suur üllatus, et Apoldaeri 125. aasta täitumise pidu oli tõesti suur!!! Me pole kunagi siin nii palju inimesi näinud. Päris tõsiselt, tavaliselt poodi ja tagasi kõndides näeme kuskil 7 inimest ja peale 8 õhtul on hea kui 3 inimest vastu tuleb :D Seekord olid peol aga ~2000 inimest. Arvatavasti jäi see aga ainsaks korraks, kui me Apoldas nii palju inimesi nägime, sest tänu peole oli rahvast kõrvallinnadest kokku tulnud. Algul tehti laulu-tantsu show'd päris palju ja hiljem oli DJ-dega pidu. Sellel show-l tehti palju vanu ja ka uusi hitte järele ja  karjuti koos rahvaga mingeid saksa põhilaule. Vahepeal käis see õhtujuht mikriga ringi ja lasi inimestel kaasa laulda. Kui ta oli kogu meie üheksasest grupist ainsa sakslase välja valinud ja talle mikri ette toppinud ja ta ilusti kaasa karjus, tuli ta järgmisena muidugi minu juurde. Nojaaa, ma teadsin ilmselgelt KÕIKI sõnu ju! :D Taganesin mikrofonist naerdes ja ta tuli ikka lähemale ja oli segaduses, miks ma häbenen. Ei osanud talle nagu kuidagi seletada ka... Ülilambine laul oli, nautige: Hei, me tahame jääkarusid näha!

with Nastya at Apoldaer's Geburtstagsparty

Täna jõudis kätte aeg, mil pidin mähkmeid vahetama hakkama, üks tüdruk pistis küll karjuma ja natuke hirmus oli, aga õnneks pärast magamist oli hull sõbranna mul jälle. :) Täna jäeti mind isegi lastega üksi kuskil 15 minutiks, jee, tase. 2 kõige nunnumat poissi on mul ka suuuuured sõbrad ikka, tulevad kogu aeg mu juurde ja jälitavad ja võtavad käest kinni ja naeratavad ja räägivad midagi ja on niisama armsad, mõlemad sellised lokkis sasipead, pärast ärkamist on nad eriti nunnud! Kasvatajad on kõik ka väga-väga-väga sõbralikud ja toredad ja ägedad ja rõõmsad ja aktiivsed ja viitsivad seletada kogu aeg, kui ma millestki aru ei saa. Ainult et mõnikord pole see seletamine piisav, sest ma ikkagi ei saa aru. No kui sõnavara pole, siis pole. Nii tahaks nendega normaalsetel teemadel ka vestelda, mitte et kui soe ilm täna on (oli küll soe muidu, 30 kraadi), aga vahel tunnen nagu tumm inimene end seal, lihtsalt naeratan ja ütlen jaa. :D See on küll tobe tunne, aga vähemalt ütlesid kasvatajad täna, et lähen iga päevaga paremaks ja saksa keele tunnid on varsti suureks abiks. Need võiks küll pihta hakata jubaaa! 

Sain täna lõpuks oma Saksa pangakaardi ka ilusa summaga, yeah, I'm rich now!